„Keskaja kirjanduse antoloogia” on neljas osa Varraku kirjandusantoloogiate sarjast; see ilmub eraldi kahes köites, millest esimene pakub läbilõike keskaja ladinakeelsest kirjandusest, teine rahvakeelsest kirjandusest (ilmub 2014. aastal). Mahukas raamat kätkeb tekste ajavahemikust 5. sajandi algusest 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt (sh Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Alcuin, Einhard, Pierre Abélard, Bernard Clairvaux’st, Hildegard Bingenist, Bonaventura, Iacopo Varazzest). Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste „kirjandus”, siis on antoloogias käsitatud seda nimetust väga avaralt ja kaasatud väga mitmeid näiteid keskaja kirjakultuurist üldiselt: nii luulet, proosat kui draamat, nii historiograafiat, hagiograafiat kui autobiograafiat, nii visioone, imetegusid kui meditatsioone jne. Valdav enamik antoloogia tõlgetest ilmub esimest korda, kokku on antoloogiasse panustanud üle kahekümne tõlkija. Kõik tõlked on varustatud sissejuhatuse ja kommentaaridega.
Viimastel aastakümnetel on ajaloouurimine teinud kogu maailmas läbi suuri muutusi ja arenguid, oluliselt on avardunud ajaloolase uurimisväli, rikastunud meetodite ja kirjutamisstiilide valik. Raamat „Kuidas kirjutatakse ajalugu” püüab läbi intervjuude maailma juhtivate ajaloolastega kaardistada ajaloouurimise uuemaid arenguid ja tutvustada ajalookirjutamise võimalusi tänapäeval. Raamat, mis koosneb viimase kümne aasta jooksul tehtud kaheteist-kümnest intervjuust, tutvustab teiste hulgas Peter Burke’i, Roger Chartier’, Natalie Zemon Davise, Carlo Ginzburgi, Reinhart Kosellecki, Jacques Le Goffi, Tzvetan Todorovi jt vaateid ajaloouurimisele.