Mõrva väärt. Peter Swanson

mängu ta mängib? Ta riskib oma abieluga. Isegi kui ta saab poole, ei saa ta ilmselt oma unistuste rannamaja, mida ta ehitab. Suhe Bradiga võib ta sellest ilma jätta.”

      „Ma olen selle peale palju mõelnud. Alguses arvasin, et Miranda on temasse armunud, aga nüüd ma ei usu, et ta üldse kedagi tõeliselt armastaks. Ma arvan, et tal on igav. Minuga on ta ilmselgelt ühel pool, ma olen ainult sissetulekuallikas. Tema ei muutu ja ta on ikka veel küllalt noor ja ilus, et lugematule hulgale inimestele haiget teha. Võib-olla peaksin ta tõesti ära tapma, ta lihtsalt maailmast kõrvaldama.”

      Pöördusin oma naabri poole, aga ei vaadanud talle otsa. Tema käsivarred olid süles risti ja ma nägin kananahka tema paljastel käsivartel levimas. Kas tal oli lennukis külm või oli asi minus?

      „Sa teeksid maailmale teene,” ütles ta nii vaikse häälega, et pidin talle natuke lähemale kummarduma, kui pilgu tõstsin. „Ma tõesti arvan nii. Nagu ma enne ütlesin, kõik surevad kunagi. Kui sa oma naise tapad, teed talle ainult seda, mis nagunii juhtub. Ja sa päästaksid teised inimesed tema käest. Ta on negatiivne. Ta muudab maailma halvemaks. Ja see, mis ta sulle tegi, on hullem kui surm. Kõik surevad, aga mitte kõik ei pea nägema oma armsamat teise inimesega koos. Tema andis esimese hoobi.”

      Lugemislambi kollase valguse sõõris nägin erivärvilisi tähne tema kahvaturohelistes silmades. Ta pilgutas silmi, õhukesed silmalaud kumasid roosakalt. Meie nägude lähedus tundus intiimsem kui seks ja ootamatu silmside üllatas mind sama palju nagu see, kui oleksin tema käe korraga oma pükstest leidnud.

      „Kuidas ma seda teeksin?” küsisin ja tundsin, kuidas minugi käsivarred kananahale tõmbusid.

      „Nii et sa vahele ei jääks.”

      Puhkesin naerma ja korraks oli lummus purustatud. „Nii lihtne ongi?”

      „Nii lihtne.”

      „Veel üks jook, söör?” Stjuardess, pikka kasvu, kitsaste puusade ja erkroosa põsepunaga brünett sirutas käe mu tühja klaasi järele.

      Ma tahtsin küll uut jooki, aga pea keeramine stjuardessi poole oli tekitanud äkilise peapöörituse ja ma keeldusin, paludes selle asemel vett. Kui ma end tagasi pöörasin, mu naaber haigutas, tema käed olid ette sirutatud, sõrmeotsad puudutasid tema ees oleva istme pehmet seljatuge.

      „Sa oled väsinud,” ütlesin.