Современная зарубежная литература

Различные книги в жанре Современная зарубежная литература

Augustitüdrukud

Anne Rivers Siddons

Madison, Rachel, Barbara ja Melinda on juba nooruspäevist alates veetnud ühe augustinädala koos, puhates eri paigus ookeani ääres. Nad kutsuvad end augustitüdrukuteks. Pärast Melinda traagilist hukkumist see tore traditsioon soikub, neljas augustitüdruk on ju puudu. Aastaid hiljem, kui seltskonnaga liitub naistele vanuselt tütreks sobiv Baby, saadakse taas kokku, et veeta kaks augustinädalat metsikul saarel. Baby on aga siiski paarkümmend aastat noorem kui vana sõpruskond ning vahepealsed aastad on jätnud oma jälje ka teistele …

Abielu Rosiega

Graeme Simsion

Projekt Rosie – naiseotsing – on lõppenud ning geneetikaprofessor Don ja meditsiinitudeng Rosie on õnnelikus abielus. Ent juba ootavad neid uued katsumused – Rosie on rase. Don seab eesmärgiks välja selgitada kõik, mis isaks saamisega seondub, kuid omapärane uurimismeetod viib ta seadusega pahuksisse. Õnneks on nõu andmas tema parim sõber Gene, kes saabub New Yorki pärast lahkuminekut abikaasa Claudiast. Nii tegelebki Don korraga tohutu hulga probleemidega – uurib „teaduslikult” rasedust, püüab taas kokku viia Gene’i ja Claudiat, päästab pesapallifänn Dave’i firmat ning ei pane tähele suurimat probleemi: ta võib ilma jääda Rosiest ajal, mil naine teda kõige rohkem vajab. Romaan „Abielu Rosiega” (The Rosie Effect) on järg 2013. aastal ilmunud menukile „Naiseotsing” (The Rosie Project).

Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haig

Riina Raudsik

"Dr Riina Raudsik on pikaajalise kogemusega arst, keda süsteemis nimetatakse tihti kassiks, kes kõnnib omapead. Oma julgete väljaütlemiste pärast on teda palju hukka mõistetud, kuid tema patsiendid hindavad tema pühendumust kõrgelt. Teda on alati huvitanud terviklik tervishoid, kus tõenduspõhine meditsiin ja täiendavad tervenduspraktikad ning inimese enda vastutus tervise eest teevad ühiselt koostööd. Raamatus „Energiakriis. Keha häirekell” kirjutab ta sellest, miks energiakriis tähendab kudede liigset hapestumist, põletike teket ja autoimmuunhaiguste väljakujunemist, miks ravimid tervist ei anna ning milline peaks olema inimese enda otsustusvõime organismi energeetiliste protsesside taastamisel. Meie perearst dr Riina Raudsik on ligi 40-aastase staažiga tohter, keda tema kolleegid kas pooldavad või sarjavad „teistmoodi” vaadete pärast. Ometi armastavad patsiendid teda palavalt. Kuna Riina maailmapildis ühenduvad akadeemiline tõenduspõhine meditsiin ja n-ö alternatiivsed tervenduspraktikad, siis on minu meelest dr Raudsiku puhul tegemist pigem suure novaatoriga, kes aitab patsientidel leida õige tee, et oma hädadega nii pro- kui retroaktiivselt ise toime tulla. Lõppeks saame me enda jaoks ise alati enim ära teha, kuid vajame selleks suuniseid. Tore, kui neid jagab kogenud arst, kes on õppinud inimest tundma nagu tema kolleegidki ja samas jaksab ennast täiendada ka teiste vaatenurkadega. Kindlasti seisame meditsiinis nagu paljudes muudeski valdkondades täna murrangulise ajastu keskel ja iga uus lähenemine hirmutab, ent arengud just nii toimivadki. Tiina Jokinen

Elamisjulgus

Mati Soonik

Sõja läbi teinud Voldemar saabub tagasi kodukülla, kuhu on sõja tõttu vähe mehi alles jäänud. Peatselt määratakse ta valla komsorgiks ning hiljem vallavanemaks. 1949. aastal algab Eestis massiline kollektiviseerimine, mis on rahvale traagiline aeg. Võõrandatakse maa, loomad ja töövahendid. Kolhoosides ei laabu algul kõik nagu vaja, napib töökäsi ja tehnikat. Voldemaril, kellest on saanud kolhoosi esimees, tuleb nüüd sisendada rahvale elamisjulgust, et madalseisust välja tulla, eirates Eestile sobimatuid üleliidulisi ettekirjutusi. Humoorikas ja kohatiste nostalgia sugemetega teos käsitleb eesti rahva kestmajäämisele olulist perioodi ning meenutab tänasele lugejale tollaseid värvikaid sündmusi.

Igaviku fjordi prohvetid

Kim Leine

Võimsa Gröönimaa-saaga peategelane on Morten Falck, idealistlik maapoiss, kes saabub Kopenhaagenisse isa soovil teoloogiat tudeerima. Kohtudes Gröönimaal misjonärina töötanud Poul Egedega, tekib tal arusaam, et tema koht on samuti Gröönimaal, inuittidele ristiusku tutvustamas. 1787. aastal astubki ta Gröönimaa pinnale, omamata tegelikku ettekujutust probleemidest, mis ootavad teda ees kohalike pärismaalaste ja taanlastest kolonistide seas. Raskustele peaaegu alla vandununa pöördub ta tagasi kodumaale, kuid alles seal ta mõistab, et vaatamata Gröönimaal ootavatele ohtudele ja vaenulikkusele on tema õige koht siiski selle kõleda looduse ja karmide inimestega maal. Romaan tugineb 1780.–90. aastatel Gröönimaal ja Taanis tegelikult aset leidnud sündmustele. Kim Leine Rasmussen (1961) on Taani-Norra kirjanik. 2012. aastal ilmunud „Igaviku fjordi prohvetid“ on tema neljas romaan, mille eest ta sai aasta hiljem Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.

Ideaalne taies

Juhan Voolaid

Nõukogude ajal põgenes üksikule soosaarele tagakiusamise eest perekond. Nende eraldatus on aastakümneid olnud täielik ja neil pole aimugi, et Eesti on tänaseks iseseisev; veendumus, et sood ümbritsevas riigis elab nende peale hammast ihuv inimrämps, on püsiv. Nad kütavad ahju ainult öösiti ja kannavad ringi liikudes pea kohal spetsiaalseid varjukeid, et hoida end taevast varitseva vaenlase, lenduri eest. Pikaajaline üksindus on vorminud soosolijate vaateid elule ja välja kujundanud omapärase filosoofia. Kuid ometi ei ole nad üksi. Laugaste keskel, kusagil õige lähedal, elab veel üks veider olend, keegi, kelle jaoks on kärbse ja inimese saatus võrdse kaaluga. Ühel päeval vaikelu rebenebki, käima lükkuvad eripärased sündmused ning soosaarel sündinud noormees peab siirduma linna, et sealt ära tuua maailma kõrgeim kunstiteos, ideaalne taies. „Ideaalne taies” räägib loo erakordsest inimsaatusest. Raamatus heidetakse kõrvalpilk inimühiskonnale, hinnatakse „Kuu pealt kukkunu” vaatepunktist meile nii igapäevaseid asju, arutletakse laiemalt elu mõtte üle, uuritakse, mis on inimese arengu mehhanismideks ja jaotatakse inimkond kaheks: inimrämpsuks ja pärisinimesteks. See on seiklusjutt, kus leidub ohtralt pinget, küllaga mõtlemisainet ja ootamatuid arenguid. Juhan Voolaid (s. 1971) on Tartu kirjanik, hariduselt geograaf. Sahtlisse kirjutamist alustas ta varakult, ent esimene laiemat tuntust pälvinud raamat „Kullamäe lood” ilmus alles aastal 2012. Lasteraamat baseerus kirjaniku isa lapsepõlvemälestustel, sündmuskohaks Viljandi Uueveski linnaosa. Edasi tulid ajaloosugemetega seiklusjutt „Hokimängija Tartu linnamüüril” (2014) ning lühijuttudest koosnev ühiskonnakriitiline „Supergripp Anton” (Hea Lugu 2015). Juhan Voolaid huvitub fotograafiast, kodulinnas on korraldatud tema fotonäitusi ning poelettidelt võib leida tema pildialbumi „Aastaraamis Tartu” (2014).

Arve

Jonas Karlsson

Osaline tööaeg videolaenutuses, paar üksikut sõpra ja igapäevane rutiin, mis enamasti tähendab pitsat ja telekat ühetoalises korteris Stockholmis. Selline on meie peategelase elu – kuni talle saabub veider arve astronoomilisele summale – 5,7 miljonit Rootsi krooni. See on hind, mida ta peab maksma terve oma elu eest, kaasaarvatud kogu õnn, mida ta eales on tundnud. Aga kuidas saab mehele, kes rahuldub nii vähesega, kellel pole suuri unistusi ega ambitsioone, esitada nii suure arve? Äkki on see kõik ikkagi üks suur pettus? Humoorikas, sürrealistlik ja väga omanäoline „Arve“ on absurdikirjanduse pärl, see tõstatab küsimused, mis on õnn ja kuidas seda mõõdetakse. Jonas Karlsson (s 1971) on sõna otseses mõttes multitalent. Ta on üks Rootsi silmapaistvamaid näitlejaid ning on ka ise alates 2005. aastast kirjutanud mitu edukat näidendit. Heast vastuvõtust kannustatuna pöördus ta seejärel ilukirjanduse juurde. Tänu näitlejaoskustest tulenevale erakordsele andele kasutada pause võimendamaks sisukaid dialooge ja oskusele registreerida täpselt tegelaste emotsioone ja tujusid, ennustatakse talle selles vallas pikka ja edukat tulevikku.

Iga mehe unistus

Virginia Sands

Selleks, et astuda pärimisõigustesse, tuleb Viola Parkeril sõita linna, millega seotud mälestused tahaks ta igaveseks oma mälust kustutada. Violal on vaid üks eesmärk – lõpetada võimalikult ruttu kõik pärandusega seotud asjaajamised ja pöörduda koju tagasi. Ja kõige vähem kuulub ta plaanidesse armuromaan mehega, kel on ohtliku tegelase reputatsioon ning kellega on parem mitte naljatada.

#Tegijatüdruk

Sophia Amoruso

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

Мост

Иэн Бэнкс

«Мост» – третий и, по мнению многих, наиболее удачный роман автора скандальной «Осиной Фабрики» Иэна Бэнкса. Налицо три плана повествования: потерявший память человек на исполинском мосту, подменяющем целый мир; уморительно коснозычный варвар, его верный меч и колдун-талисман в сказочной стране; инженер-энергетик в Эдинбурге и его бурная личная жизнь. Что между ними общего? Кто кому снится? И кто – один-единственный – в итоге проснется?