Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураValge laam
On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna. Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.
Tabamatu õnn
Antoine, neljakümneaastane pereisa, on kindlustusekspert. Juba kaua, liiga kaua hindab ta teiste elusid, määrates nende rahalise väärtuse. Ühel ööl proovib ta ära määrata oma elu hinda ja mõistab, et ta elu on olnud üksnes ebaõnnestumiste jada. Et seda katkestada, otsustab ta minna vabasurma ja võtta endaga kaasa ka lapsed – et nad elus ei kannataks. Läbi ebaõnnestunud kuriteo ja kinnise psühhiaatriahaigla jõuab Antoine lõpuks elu väärtuse mõistmiseni. Grégoire Delacourt (s 1960) tegutses aastaid edukalt reklaaminduses. Oma esimese romaani avaldas ta viiekümneaastasena ja saavutas kirjanikuna peagi ülemaailmse edu. „Tabamatu õnn“, Grégoire Delacourti neljas romaan, on vapustav lugu elu vägivaldsusest ja andestamise jõust.
Oranž on uus must. Minu aasta naistevanglas
Piper Kerman, kel on tõusujoones kulgev karjäär, elukaaslane ja armastav perekond, meenutab hädavaevu seda tuulepäist noort naist, kes kümme aastat varem viis tollist läbi kohvritäie narkoraha. Ent minevik saab ta kätte. Haljale oksale jõudnud Smith College’i vilistlasest saab vang number 11187–424. Kerman mõistetakse 15 kuuks kurikuulsasse Danbury föderaalvanglasse Connecticuti osariigis, kus ta on üks miljonitest, kes kaovad Ameerika karistussüsteemi „küülikuurgu“. Alates esimesest pealaest jalatallani läbiotsimisest kuni vabastamiseni õpib ta toime tulema kummalises maailmas, mida juhivad sunniviisilised ranged käitumisnormid ja meelevaldselt tõlgendatavad reeglid. Kerman kohtub naistega, kes vaatamata erinevale nahavärvile, taustale ja elukogemusele üllatavad teda väikeste lahkusemärkide, tarkade, kuigi karmide õpetussõnade ja siira omaksvõtuga. Südantliigutav, pööraselt naljakas, kuid kohati raevutekitav jutustus pakub haruldast võimalust kiigata vanglas elavate naiste argipäeva: põhjustesse, miks nii paljud naised trellide taha satuvad ja mis nendega seal juhtub. Raamatu põhjal on valminud Netflixi populaarne telesari „Orange Is the New Black.
Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, I
Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. Väsimatu ränduri ja vaatlejana jagas Humboldt oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustöödeja raamatute vahendusel kogu maailmaga. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada. Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud (sh 2016. aasta Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu aastapreemia) ning New York Timesi ja Spiegeli bestselleriks tõusnud teose esimene osa annab särava ülevaate Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.
Saarel
Anna Emerson on kolmekümneaastane emakeeleõpetaja, kes vajab hädasti mõnd seiklust. Olles surmani tüdinud Chicago külmadest talvedest ja suhtest, mis ei paista kuhugi välja jõudvat, haarab ta kinni võimalusest veeta suvi troopilisel saarel kuueteistkümneaastase T. J. eraõpetajana. T. J. Callahanil pole vähimatki tahtmist kuskile minna. Tema vähk on taandumas ja ta tahab jälle normaalse elu juurde naasta. Vanemad aga nõuavad, et ta veedaks suve Maldiividel ning püüaks möödunud aasta koolitööga järele jõuda. Anna ja T. J. astuvad eralennuki pardale, et võtta suund Callahanide suvekodule, ning kui nad lendavad parajasti Maldiivide tuhande kahesaja saare kohal, juhtub see, mida keegi ette arvanud poleks. Lennuk kukub haidest kubisevasse ookeani. Anna ja T. J. jõuavad kaldale, aga avastavad peagi, et viibivad asustamata saarel. Algul mõlgub neil mõttes ainult ellujäämine, aga kui päevadest saavad nädalad ja seejärel kuud, puutuvad merehädalised kokku kõikvõimalike probleemidega, mille hulka kuuluvad näiteks ägedad troopilised tormid, mitmed meres luuravad ohud ja võimalus, et T. J. vähk lööb uuesti välja. Ja kui T. J. tähistab saarel järjekordset sünnipäeva, hakkab Anna mõtlema, et suurimaks väljakutseks tema jaoks võib olla hoopiski elu koos poisiga, kellest tasapisi on saamas mees.
Sihtmärk
Peaaegu kaks aastakümmet tagasi juhatas üks karismaatiline Colini-nimeline mees San Franciscost põhja poole jäävas eelmäestikus elust kõrvaletõmbunud kogukonda, kes pidid elama vabana materialistlikest kaalutlustest. Selle asemel muutis Colin Pelgupaiga ühishauaks, viies täide plaani oma jüngrid kõrvaldada. Siiski õnnestus kolmel lapsel ta sõrmede vahelt välja lipsata ja Colini saladustega põgeneda. Praegu elavad Nick Board ja tema kaks kaunist õde, kes pääsesid koos temaga, vaikselt väikeses Pointe Judah linnakeses Louisiana osariigis. Aga kui Pelgupaigas avastatakse surnukehad, on sõbrad minevikupainajate sunnil sunnitud avalikkuse ette astuma. Et ellu jääda, peavad nad alati olema sammu võrra eespool mehest, kes oli oodanud nende paljastamist.
Märgitud mees
Kui Max Savage avab praksise üksildases hurmavalt ilusas bayou-äärses linnas, loodab ta alustada uut elu. Mees on hinnatud kirurg, ta kaks venda seisavad ta kõrval ja Toussainti lämmatavas kuumuses avaneb tal uus võimalus. Kuid peagi avastab Max, et ei pääse mõrvasüüdistustega minevikust ega kahe surnud naise näost. Liiatigi, kuna taas on üks naine kadunud ja Max nägi viimasena naist elusalt. Annie Duhon teab kõike öistest õudusunenägudest, mis hävitavad eluunistused, ja vajadusest põgeneda mineviku eest. Kuid tema kiindumus Maxi kasvab, kuigi liikvele lähevad häirivad jutud ja ta kõige kohutavamad nägemused võtavad erksad värvid. Kas ta võib Maxile usaldada oma saladused ja sügavaimad ihad? Või on mees see viirastus, keda ta unenägudes kohtab – puhastava tulega naisi jälitav tapja. Kas temast saab järgmine ohver? Meeletu viha objekt. Max on märgiga mees, kes on tahtmatult pannud ohtu kõik, kellest ta hoolib. Nüüd armastab ta Anniet ja teab kohutava selgusega, et tal on vaid üks võimalus tapja paljastada, enne kui pole enam midagi, mille nimel võidelda.
Tenerife pihtimused
Kui Joe ja tema elukaaslane Joy otsustavad sinnapaika jätta kalakauplemise töö külmas ja masendavas Põhja-Inglismaa väikelinnas ning minna Tenerife päikesepaistesse baari pidama, siis kujutavad nad hoolimata baaripidamise kogemuse puudumisest ja täiesti tühjadest taskutest ette, et ees ootab paradiis mere ääres, kus neid kannavad soe päike, pehme liiv ja pidevad siestad. Pärast Tenerifele saabumist tundub, et taevas võib kodust kaugemal olla küll sinisem, ent rohi ei ole seal kohe kindlasti rohelisem. Kui esimene ehmatus on möödas, avaneb nende ees populaarse puhkusesaare ja selle uusasunike lõbus-naljakas maailm, milles nad end tasapisi üha kodusemalt tundma hakkavad. Raamat on hädavajalik lugemine neile, keda pole siiani maha jätnud unistus kolimisest soojemasse kliimasse. Või neile, kes tunnevad kihku kirjutada köögikapi peale „Tšaupakaa, ma nüüd lähen, ärge mind tagasi oodake!“, ehkki raha hoiupõrsas nagu polegi. Need seiklused on pöörased, kuid seda kuhjaga väärt. Joe Cawley on tunnustatud reisikirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud kaastöid Sunday Timesile, Guardianile, Observerile, Independentile jpt väljaannetele. Briti reisikirjanike gild hääletas tema esimese raamatu „Tenerife pihtimused“ parimaks reisijutustuseks. Ta elab oma pere ja muude metsikute tegelastega Tenerife mägede vahel. Kitsed ei ole tema sugulased, ehkki väidetud on vastupidist. Mart Normet, „Minu Tenerife“ autor soovitab: „Lõbusas ja lopsakas stiilis seiklusjutt sellest, kuidas end mugavustsoonist välja rebida ja päriselt elama hakata. Inspireeriv!“
Suvi jõel
Suve kutsel koguneb Evie pere taas ilusasse vanasse jõeäärsesse majja, mida kõik südamest armastavad. Paraku avastab Evie saladuse, mis heidab ähvardavat varju kogu suguvõsale. Võib juhtuda, et see jääb viimaseks suveks, kus terve pere üksmeelselt koos on … Charliele avaneb võõrasema Eviele külla sõites oodatud võimalus pääseda korrakski eemale Londonist ja oma õnnetust abielust. Ühtäkki toob juhuslik kohtumine mehe ellu muutuse: ta armub jõe ääres kohatud erakordsesse naisesse ja mehe kaks maailma põrkuvad omavahel. Omajagu vaeva nähes, et saladused päevavalgele ei tuleks, soovivad nii Evie kui ka Charlie, et see suvi ei saaks iial otsa… Ons võimalik, et suvine õnn kestab igavesti? Briti kirjanik Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid ballettiõpetajana. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Jõuluingel“, „Sellised me oleme“, „Suvemaja“ ja „Vananaistesuvi“.
История нового имени
Вторая часть завоевавшего всемирную популярность четырехтомного «неаполитанского квартета» продолжает историю Лену´ Греко и Лилы Черулло. Подруги взрослеют, их жизненные пути неумолимо расходятся. Они по-прежнему стремятся вырваться из убогости и нищеты неаполитанских окраин, но каждая выбирает свою дорогу. Импульсивная Лила становится синьорой Карраччи; богатство и но¬вое имя заставляют ее отречься от той себя, какой она была еще вчера, оставить в прошлом дерзкую талантливую девчонку, подававшую большие надежды. Лену же продолжает учиться, стремясь доказать самой себе, что может добиться успеха и без своей гениальной подруги. Душные задворки Неаполя, полная развлечений Искья, университетская Пиза… в разных декорациях жизнь еще не раз испытает на прочность дружбу Лилы и Лену, а они будут снова и снова убеждаться, что нить, связавшую их в детстве, не в силах разорвать ни одна из них. Отзывы: «В юности у всех нас есть лучшая подруга, которой можно доверить любой секрет. Но вырастая, мы расстаемся с ней – и с той частичкой самих себя, которую она воплощала. О том, что чувствуют тот, кто бросает друга, и тот, кого бросает друг, редко говорят в литературе. Неаполитанский цикл Элены Ферранте заполняет эту лакуну – ошеломляя читателя. Никогда раньше в книге мне не попадалось столь правдивого отображения очень жизненной женской дружбы длиною в жизнь» The New York Times Style Magazine «Неаполитанский квартет» – одно из самых сильных художественных произведений всего послевоенного времени» The Chicago Tribune «Глубина понимания автором характеров и психологических состояний героинь поражает. Романы Ферранте – это сама жизнь!» The Wall Street Journal Copyright © 2012 by Edizioni e/o © Перевод, издание на русском языке, оформление. ООО Издательство «Синдбад», 2017 Запись произведена Продюсерским центром «Вимбо» © & ℗ ООО «Вимбо», 2017 Продюсеры: Вадим Бух, Михаил Литваков