Контркультура

Различные книги в жанре Контркультура

Jää minu juurde

Silja Vaher

Järsku prahvatas uks lahti ja tuppa astus Annabel. “Ah et perekondlik kokkutulek kohe! Nagu tuvikesed ninapidi koos! Ja mind ei kutsutudki. Ju siis olen siin peres üleliigne. Käige te kõik põrgusse! Luigelend – mõtleks vaid! Kui romantiline. Lennake siis koos oma luikedega kuradile! Mul pole teid vaja! Mõtleks vaid, armastav perekond! Aga ära unusta – jah, just sina, vana nõid – sa ei saa mitte kunagi minu ema asendada! Kuuled, mitte kunagi! Sina ei ole mind sünnitanud, kätel kiigutanud ja mulle unelaulu laulnud. Sa ei ole minu ema! Sa oled vastik rott, kes on meie majja sisse tunginud ja siin kõik pea peale keeranud. Te kõik olete mulle vastikud, viimane kui üks! Sina ka, isa! Sind ei ole kunagi kodus, kui me sind vajame!“ Leevi on noor lapse kaotanud naine, kes võitleb oma abikaasa joomatuuridega. Kas jääbki kõik nii või on elul tema jaoks veel midagi paremat varuks? Kui talle tehakse ettepanek hakata koduabiliseks majas, kus tuleb hoolitseda kolme lapse ja majapidamise eest ja kuhu veel ükski töötaja pidama pole jäänud, ei oska ta hingeski aimata, millised sündmused sellest hargnema hakkavad. Kas ta annab alla või tuleb katsumustega toime?

Surnute kõnelused

Lukianos

Vanakreeka suurima satiirimeistri ühes kõige kuulsamas teoses „Surnute kõnelused“ saavad sõna paljud tuntud ja tundmatud kreeka riigijuhid, rahamehed, filosoofid, müütilised kangelased ja jumalad, kes jahvatavad allilmas surma ebaõiglusest, nutavad taga maa peale jäänud naudinguid ja rikkusi, vaidlevad saavutuste ja aukohtade üle ning räägivad sellest, kuidas allilmas asjad käivad. See kõik annab Lukianose lemmikutele Menipposele ja Diogenesele ohtrat pilkamisainet, kuid avab samas suurepäraselt ka kreeklaste uskumusi, maailmanägemist ja elukorraldust.
Kergemeelseid ja teravaid „Surnute kõnelusi“ on alates renessansist Euroopa kirjanduses väga palju jäljendatud. Voltaire on Lukianose kohta öelnud, et ta on küll meelelahutaja, kuid selline, kes paneb lugeja mõtlema.

Vaimude labürint. II raamat

Carlos Ruiz Záfon

1950. aastate lõpus ei ole Daniel Sempere enam see väike poiss, kes avastas kord Unustatud Raamatute Surnuaia labürindis uidates raamatu, mis muutis kogu ta elukäiku. Ta ema Isabella surm on rebinud ta hinge haava, mida Danieli naine Bea ja vana sõber Fermín püüavad terveks ravida. Just siis, kui Danielile näib, et ta on ema surma saladuse lahenduse lävel, avaneb tema ees Franco režiimi võrgustik oma täies ulatuses – veelgi võikam ja süngem, kui ta oleks osanud arvata. Koos režiimi teenistusse sunnitud Aliciaga, kes on omal nahal sõja süngeid varje tunda saanud, tungib ta pimeduse südamesse, et tuua päevavalgele oma suguvõsa lugu, maksku mis maksab.
Carlos Ruiz Zafón sündis 1964. aastal Barcelonas ning suri 2020. aastal Los Angeleses. Rahvusvahelise tuntuse tõi Zafónile 2001. aastal ilmunud romaan „Tuule vari”. Autori Barcelona-sarja kuuluvad veel „Ingli mäng” (2008), „Taeva vang” (2011) ja „Vaimude labürint” (2016), mis on „Unustatud Raamatute Surnuaia” tetraloogia neljas ja viimane osa. Eestikeelsena ilmub see viimane raamat kahes osas (esimene osa ilmus aastal 2019).

Белый конверт

тэофил

В руки прокурора попадает дневник преступника, фигурирующего в громком политическом убийстве. С чтением дневника ему открывается как личность человека, уготовившего для себя преступный путь, как способ достижения общественных или личностных целей, его метания между общественной и автономной моралью, общественным и индивидуальным счастьем, так и новые детали данного дела, которые полностью меняют его политическое значение. Публикуется в авторской редакции с сохранением авторских орфографии и пунктуации.

Die Abenteuer des braven Soldaten Schwejk

Jaroslav Hašek

Erstmals erscheint der «Schwejk» in dieser illustrierten Ausgabe mit zahlreichen Fotos und Dokumenten der Zeitgeschichte.
Bei aller Satire und Humor darf der ernste Hintergrund dieses Klassikers nicht vergessen werden: Der Erste Weltkrieg im alten Österreich-Ungarn!
Die über 80 Fotos und Dokumente machen das Lesen zu einer Zeitreise zum wohl bekanntesten Soldaten der Literatur!

Värske Rõhk nr 71 (3/2021)

3 2021

Ajakiri Värske Rõhk 3 2021

P.S. Ma armastan sind

Cecelia Ahern

Osa inimesi otsib kogu elu oma hingesugulast, kuid mitte Holly ja Gerry. Kooliaegsete kallimatena suudavad nad teineteise lauseid lõpetada ja isegi tülitsedes naerda. Keegi ei kujuta Hollyt ja Gerryt teineteiseta ettegi.
Kuniks juhtub kujuteldamatu. Gerry surmaga variseb Holly maailm kokku, ent Holly 30. sünnipäeva lähenedes naaseb Gerry tema juurde iga kuu ühe kirjaga terve aasta jooksul, ja iga kiri lõpeb sõnadega „P.S. Ma armastan sind”.
Kirjade kaudu suunab mees, kes tunneb Hollyt paremini kui keegi teine, elama teda edasi uut elu. Ning oma iseäralike sõprade ja armastava pere toel avastab Holly end naermas, nutmas, laulmas, tantsimas ja tundmas end vapramana kui eales varem.
Elu on elamist väärt – ainult et alati on abiks, kui kaitseingel sul silma peal hoiab.
Iiri menukirjaniku Cecelia Aherni „P.S. Ma armastan sind” on üks tänapäeva tuntumaid armastusromaane, mida on maailmas müüdud üle miljoni eksemplari ja millest on valminud sama menukas film.
See on huumoriga vürtsitatud südamlik ja liigutav lugu kinnihoidmisest, lahtilaskmisest ja sellest, kuidas uuesti armastama õppida.
Cecelia Ahern sündis ja kasvas Dublinis. Tema teoseid on avaldatud ligi 50 riigis ja müüdud maailmas üle 25 miljoni koopia. Kaks raamatut on kohandatud filmiks, ta on loonud hulga telesarju ja võitnud arvukaid auhindu. Rohkem infot Cecelia kohta www.cecelia-ahern.com.

Postskriptum

Cecelia Ahern

Holly Kennedy abikaasa surmast on möödas seitse aastat. Kuus aastat mehe viimase kirja lugemisest, mis julgustas teda uut elu alustama. Holly on uhke vahepealsete aastate jooksul saavutatud arengu üle. Kuid kui tema poole pöördub abipalvega Gerry kirjadest inspiratsiooni saanud grupp inimesi, kes nimetab end PS. Ma Armastan Sind klubiks, leiab Holly end taas selle maailma lävepakult, mille selja taha jätmiseks ta on nii palju vaeva näinud. Esiti vastumeelselt nõustub Holly klubi liikmeid abistama, kuigi seotus nende inimestega ähvardab lõhkuda rahuliku elu, mille ta usub end saavutanud olevat. Igaüks neist palub Holly abi, et oma lähedastele endast midagi tähendusrikast maha jätta. See viib naise erakordsele rännakule, mis paneb ta mõtlema, kas tulevikule avatud olemine tähendab mineviku reetmist ja mida tähendab kellegi igavesti armastamine … PS. IGAL ARMASTUSLOOL ON ALATI VEEL MIDAGI ÖELDA. „Postskriptum“ on kauaoodatud järg iiri menukirjaniku Cecelia Aherni tuntuimale armastusromaanile „P.S. Ma armastan sind”.

Selgelt nägija

Silja Vaher

Järg autori esikteosele “Patune”, kus jätkuvad Reelika ja Peebu põnevad seiklused ja ilmub uusi põnevaid tegelasi. Pole ühtegi häda, mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba! Selgeltnägemine. Must Hunt, kellel on oma osa lapseröövis. Lõgismadu pererahva õuemurul. Hobune läheb omapäi kilomeetrite taha sõpra otsima. Armunud naise kättemaks. Mõrv klassikokkutulekul. Ahistajate küüsi sattunud röövitud lapsed salapärases kloostris ja nende pääsemine …

Restons Amis - Wir bleiben Freunde

Jacqueline Hoffmann

Der Wind wehte warm aus Richtung Süden und am Himmel waren bereits einige graue Wolken zu sehen, als Julie Bernard und Mathis Dupont, sich auf den Weg in die Weinberge von Cernay machten. Doch plötzlich wurde der Wind stärker und erste Regentropfen bahnten sich den Weg in die Gesichter von Julie und Mathis. Schnell suchten die zwei Unterschlupf unter einer großen stattlichen Eiche.
Unbeschwert mussten beide über den überraschenden Regenguss lachen. Bis Mathis Julie eine Strähne ihres nassen braunen Haares aus dem Gesicht strich… Mathis berührte mit der rechten Hand sanft Julies Wange.
Julies weiche Haut zu spüren, ließen ihn Dinge fühlen und denken, die er nie für möglich gehalten hatte. Vorsichtig näherte er sich ihren Lippen und küsste sie. Stille. Ruhe. Herzklopfen. Es war ein zaghafter und vorsichtiger Kuss. Mathis ergriff Julies Hand und sie gingen den Weinberg langsam wieder nach unten.
Was die beiden aber zu diesem Zeitpunkt noch nicht wussten, es sollte der Beginn einer ganz großen Liebesgeschichte werden…
Ein Jahr war vergangen seit dem sich Aurelie und Finn wiedergefunden hatten. Sie waren gerade dabei, sich eine gemeinsame Zukunft aufzubauen, als eine alte Freundin dringend ihre Hilfe benötigte. Kurz entschlossen, machten sie sich zusammen mit Aurelies Schwester Anna, auf den Weg nach Cernay, um endlich auch die letzten Geheimnisse ihrer Vergangenheit zu erfahren und ihrer Freundin zu helfen.